Friday, July 29, 2011

Unustamatu New York City!!

Nagu filmis, tohutu melu, piiritud rahvamassid, silmipimestavad reklaamtuled... need on ühed vähesed sõnad millega võib kirjeldada seda linna mida me hiljuti külastasime, nimega New York City.

New Yorki läksime enda kodulinnast Doverist rongiga kella 6 paiku, rongisõit kestab suhteliselt vähe kuskil natukene üle 1 tunni aga kuna mingid probleemid olid siis rong hilines ja jõudsime kohale enne 9t natukene, pilet edasi-tagasi maksab 280 krooni. New Yorgi rongijaam on õnneks praktiliselt kohe Manhattani keskel, seega rongijaamast kuhugi edasi millegiga ei pea minema ja suurim linnaelu jääb sinna samma jalutuskäigu ulatusse.
New Yorki läksime me plaaniga lihtsalt näha ööelu ja hommikul natukene päevavalguses ka vaadata seda linna, seega ei olnud plaani kauaks sinna jääda kuigi plaan on augustis uuesti minna ja siis mitmeks päevaks. Enne kohale jõudmist teadsime, et meid ootab ees midagi uskumatut ja tekib tõeline vau-efekt..aga kui olime välja jõudnud rongijaamast ei suutnud uskuda, et meil selline vau-efekt tekib sest see tõesti oli imeline ja üks elu kõige kõvemaid emotsioone, väljudes vaatasid meile kohe vastu suured kõrged pilvelõhkujad, paksud rahvamassid ja tohutu liiklus.

Kohale jõudes aga oli näha, et kohe tuleb tugev torm ja tuul ka tõusis ning kuna nälg oli ka tegimegi väikese söögipausi Burger Kingis enne linnatuuri. Õnneks vihm ei kestnud väga kaua, kõigest kuskil 1 tund. Kõht täis ja ilm ilus oligi aeg hakata ringi seiklema.. kohe uksest väljudes paistis Ameerika Ühendriikide suurim kontserdi- ja spordihall - „Madison Square Garden“. Kuna vihma hakkas õrnalt jälle tibutama siis pidimegi selle samuse hoone esiukse juurde jääma ootama veidi paremat ilma, selle ajajooksul küsisime ühelt kohalikult kuhu poole jääb Times Square. Nagu ma eelnevalt väitsin, et kõik asjad olid suhteliselt ühe kohapeal siis oli ka Times Square üsna lähedal, kuskil 1miil kõndida otse lihtsalt. Sinna liikudes oli näha juba kaugelt, et midagi suurt ja võimat ootab ees – reklaamtuled läksid aina eredamaks ja inimmasse oli palju rohkem. Lõpuks olimegi seal kus sooviks ilmselt iga inimene olla – Times Squarel. Uskumatu koht lihtsalt, ruumi kõndida ei ole.. surud läbi inimeste ennast nagu kuskil kontserdil oleks, reklaamtulede tõttu tekib kohati selline tunne nagu oleks päev vahepeal ja autosid sõidab niipalju, et lõppu ei paistagi. Istudes seal, puhates ning nautides ümbruskonda natukene siis otsustasime vaadata ka niisama ringi ja teisi tänavaid. Kuna vaadata oli palju ja aeg kulus kiirelt siis oligi kell juba üsna palju, kuskil kell 12 aga elu käis ikka täie hooga ja linn oli rahvast täis. Kella 12 paiku hakkasime liikuma New Yorki linna kõrgeima hoone juurde, nimega „Empire State Building“. Nii kummaline kui see ka ei tundu, siis seda hoonet peab kirjeldama ülivõrdes.. ega seal midagi erilist ei olegi kommenteerida aga uskumatu kui kõrge ja suur see oli. Pildid kahjuks ei anna kohe üldse edasi seda vaadet mis tegelikult avaneb. Jõudes kohale, ostsime kohe pileti 86nda korruse vaateplatvormile ning pilet maksis 22$ krooni. Võimalus oli ka minna 102 korrusele aga selle pilet maksis 36$ krooni ja ei raatsinud osta kuna vaade niivõinaa suhteliselt sama.
Vaade oli igastahes sealt ülevalt väga-väga ilus, metsikud linnatuled jpm. Kaameraga üritasime ka asja pildile saada aga hästi ei õnnestunud, sellegipoolest tegime video mis oli isegi üsna hea ja lisame selle video ka teksti alla hiljem ka ja saate näha milline vaade enam-vähem paistis.
Peale Empire State buildingut oli kell juba üsna palju, kuskil 2 öösel ja kuna kõndinud olime väga-väga palju ja nälg ning väsimus peal siis otsustasime teha väikese puhkepausi järjekordses rämpstoidu restoranis – McDonaldsis. Uskumatu ikka kui suur vahe on Burger Kingil ja mäkil, mäkk tundub ikka nii halb söögikoht võrreldes Burger Kingiga. Aga igastahes seal me olime kuskil 1tunni ja kuna väsinud olime ei suutnud enam väga kaugele ka kõndida. Siis otsustasimegi vaadata lihtsalt korra Central Parki kuigi see oli ilmselge, et see on kottpime ja inimtühi. Sinna jõudes ootasgi ees meid see mis ootasime, paar üksikut inimest ja tulukesed põlemas. Jõudsime 10minutit pargis olla kui politsei tuli ja ütles, et park suletud ja tulge kell 9 hommikul tagasi. Selleksajaks olime me kõndinud juba tohutult palju ja ei suutnud enam üldse midagi teha siis otsustasime minna rongijaama veidiks puhkama (me ei raatsinud hotelli võtta ja meie mõte oligi ainult ööelu näha ja korraks hommikut).. rongijaama jõudsime umbes kell pool 5 öösel ja seal magasime(no tegelt ei maganud :D ) kella 7ni umbes. Selleksajaks oli väljas juba piisavalt valge ka, et näha seda linna natukenegi päevavalguses. Linn oli turistidest praktiliselt inimtühi – tänavad olid täis ainult inimesi kes kiirustasid tööle. Praktiliselt iga teise(meessoost) inimese välja nägemine oli selline – viigipüksid, triiksärk, kingad, ipod kõrvas ja starbucksi kohvitass käes.
Times Square oli suhteliselt tühi, vaid mõned üksikud turistid. Puhates (jällegi :D ) natukene seal siis liikusime edasi vaatama suveniiride poode ja peale seda vaatasime päevavalguses Empire State Buildingu üle. Ei hakkagi midagi ütlema, jällegi kirjeldamatu ka päevavalguses ja kael jäi kangeks selle tippu vaadates.
Okei, sai ka see vaadatud siis oli aeg koju liikuda.Selleks ajaks oli kell kuskil pool 11 hommikul ja väsimus oli päris hull kuna kõnnitud sai maha niipalju ja magatud sai ka pikka aega tagasi.

Kuskil kella 12 paiku olimegi kodus ja ülimad mälestused New Yorkist olemas!

Võib veel öelda, et see linn on tõesti uskumatu ja mõnus koht. Täpselt nagu filmis.. aga kuna meil jäi palju asju veel vaatamata – Ground Zero (WTC), Vabadussammas, Chinatown, Central Park päevavalguses jne. Siis mingi aeg augustis külastame uuesti seda linna ja siis natukene pikemalt juba.

Hetkel aga kõik ja olge tublid!

                                                                    Öine Times Square


                                                                 Times Square päeval




                                                                 Empire State Building
 

Empire State Buildingu vaade öösel

Selline rahvamass seal siis oli :)

Tuesday, July 26, 2011

Haigla - 5 õmblust ja suur arve!

On aeg jälle natukene kirjutada mida me teinud oleme. Üsna pikk aeg on möödas millal viimati kirjutasime aga paneme kirja meeldejäävamad ja huvitavamad seiklused.

Alustaksime sellega, et Ergi tuli ära autopesulast kuna ülemus oli kahtlane, ei tahtnud korralikult palka maksta ning töö oli liialt raske sellise palga kohta aga õnneks sai ta kohe uude kohta tööle – nüüd töötab ta kohalikus kiirtoidurestoranis ning töökohustuseks on tal söögi tegemine ning nõudepesemine! Peab tegema friikaid, kana, sibularõngaid jne. Ning pesema ka nõusid vahepeal. Töö pidavat olema mõnus lihtne ja hea ülemus. Aga nagu ikka pole miski perfektne ja igalasjal on miinused.. Selle töö miinuseks on see, et tööd on jube vähe ja vähe saab töötunde tehtud. Näiteks praegu pole ta mitu päeva juba pidanud tööl käima aga juttude järgi olukord võib-olla muutub augustis kus pidavat mitu töötajat ära minema.

Ükspäev käisime me ookeani ääres, vot see oli küll kirjeldamatult mõnus, kuna polnud nädalavahetus siis oli rannas väga vähe rahvast, mis oli väga meeldiv, saime ikka täiega puhata ja ookeani laineid nautida , rannast paistab otse ka vaade Manhattanile. Ookeani ääres oli rämedalt palav ja koguaeg pidi vees olema praktiliselt. Üleüldse on siin momendil hull kuumalaine ja temperatuurid on väga laes aga lisaks sellele on siin tohutult umbne ka ja õhku mida hingata pole absoluutselt. Paar päeva me pidimegi lihtsalt kodus passima kuna õue ei suutnud minna, sest seal nii palav. Temperatuurid olid kuskil 100-105kraadi ehk 37-40kraadi. Kuumalaine tõttu on juba surma saanud ligi 30 inimest.

Kuna kino on meile siinsamas lähedal ja õhtuti on seal ülimõnus käia siis kirjutame jällegi oma kinokäigust. Paar päeva tagasi käisime vaatamas kinos uut filmi „Friends with benefits“ - film ise hea ja midagi halba pole öelda aga kui oled näinud filmi „No strings attached“ siis on seda suht naljakas vaadata kuna need filmid on täpselt 1:1le ehk täpselt samasugused ainult teised näitlejad ja teised asukohad.
See nädalavahetus oli meil väga-väga mõnus, laupäeval saime me minna kaasa ühe eestlase basseinipeole kus oli paar eestlast veel ning igasugu huvitavaid rahvuseid veel – Trinidad & Tobago, Salvador, Itaalia jne. Seal oli igastahes supper mõnus kuna koguaeg olime kannatanud seda tohutut kuumust siis nüüd seal basseinis oli mõnus jahutada kuigi see polnudki väga jahutus sest basseinivesi oli 32kraadi, nagu vannis peaaegu. Saime seal grillitud, ujutud ja niisama Smirnoffi joodud basseini ääres.
Hiljem kui sai juba niisama oldud ja vette hüpati jne.. siis juhtus ühtlasi ka üks tõsine õnnetus Ergil. Nimelt kuidagi hüppekäigus tekkis intiimpiirkonna lähedale tõsine haav, mis oli üsna pikk ja liha oli täitsa väljas. Alguses oli kohe täielik šokk kuna ei tekkinud isu isegi haiglasse minna kuna kui monsa viimati käis seal ja oli 1.5h oli ta arve 1700$. Aga kuna tegu oli päris tõsise asjaga siis pidime ikka minema ja läksimegi kiirabisse.
Kõigepealt pidi Ergi läbima 3 töötajat, et hakkaks üldse arstiabi saama. Esmalt küsiti nime, vanust jne.. teine arst küsis mis juhtus ning kolmas arst pani lihtalt andmeid kirja arvuti ja tahtis allkirja.
Lõpuks kui arsti juurde jõudsime siis tuli esimene arst ja vaatas ta üle ning ütles, et ei oska midagi kindlat öelda ja laseb teisel arstil ka üle vaadata. Lõpuks vaatas teine arst olukorra üle ja öeldi, et tuleb teha 2 õmblust ja ütleb ausalt ära, et see on „very-very painful“. Lõpuks kui õmblemiseks läks siis Ergi jutujärgi tal vedas tõsiselt kuna õmblus polnud üldse valus õnneks aga kahe õmbluse asemel tehti talle 5 õmblust. Anti paar rohtu ja paberid kuidas käituda selle õmblusega. Arve saadetakse paari nädala pärast siia USA koju, mis kindlasti saab päris suur olema aga õnneks saime teada, et siin ka võimalus taodelda omale mingisugune õigus, et saad tasuta ravi ja ei pea seda arvet maksma.
Pühapäeval käisime jõe ääres – jõe vesi oli täiesti läbipaistev ja ülipuhas ning ühtlasi ka hästi soe. Seal grillisime, võtsime päikest ja ujusime. Enamus ajast olin ma vees ja kuna Ergi oli invaliid pidi ta olema kaldal fotograafi rollis.

Lisame siia alla ka paar pilti ilusast loodusest jõe äärest.

Aga hetkel aitabki kirjutamisest, praegu lähme sööma ja õhtul lähme New Yorki – oleme seal ööläbi ja terve homse päeva. Olge tublid ja tervitused teile!





Wednesday, July 13, 2011

Väike vaheinfo tegemistest!

Uskumatu, et viimati kirjutasime 4.juulil, aeg läheb ikkka väga kiirelt! Veel uskumatum on mõelda, et juba on pool suve läbi. Igastahes ega meiegi jälle midagi väga erilist pole korda saatnud, lihtsalt tahame teavitada, et meiga kõik korras ja muretsemiseks pole põhjust! :)
Kuna Ameerikas on 4.juulil tänupühad, siis oli kõigil vaba päev ja meie maja paksult rahvast täis, alguses oli plaan minna jõe äärde grillima ja päikest võtma, panimegi asjad kokku ja hakkasime sinnapoole sõitma, sinna jõudes selgus, et jõgi on üle kallaste, see tähendas seda, et sinna meil polnud mõtet jääda. Mõtlesime, et lähme siis koju tagasi ja hakkame hoopis tagahoovis grillima. Nii saigi tehtud. Väike vahinfo on see, et Ergi oli sellel päeval loomulikult tööl ja sai oma esimese palga, mis oli talle väikeseks pettumuseks, arvestades töö raskust.
Järgmisel päeval olid juba kõik tööl ja meie Ergiga kahekesi kodus, mõistatasime kaua, et mida teha, aga lõpuks läksime aeda päiekst võtma, mis on siin ikka korralik eneseületus, kuna siin linnas ei ole kombeks aias päevaitada võinoh keegi ei tee seda ja selle peale vaadatakse veits viltu. Pärast seda suundusime otukeskusesse ja olime lihtsalt windowshopperid, siis läksime edasi kinno kus vaatsime ära kaks filmi Bridesmaids ja Midnight in Paris, esimest filmi soovitan kõigile, aga teine jäi veist arusaamatuks.
Ausaltöeldes järgnevatel päevadel me väga ei mäletagi mis teinud oleme, ju siis mitte midagi väga erilist- kui meeles pole :D, kuid mina sain nädalavahetusel kaks korda rannas käia ja korralikult ära põleda, siin on see päike ikka palju intensiivsem. Ära tahaks mainida veel selle, et rääägitakse küll, et USA on mitmete võimaluste maa ja siin on vähe seadusi, kuid juba rannas oli nii, et kui keegi palliga vees oli või natukene rohkem vees möllas, siis võis kuulda rannavalve vilet või hoiatust, veel on seal nii, et rand ise on väga väga suur, aga sela on piiratud ala ujumiseks, et rannavalvel kergem jälgida oleks. Harjumatu on ka see, et siin peab maksma ranna külatuse eest.
Tahaksin õudsalt kirjutada asju kronoloogilises järjestuses, kuid ma lihstalt ei mäleta mis vahepeal toimunud on ja siis räägingi asju pms sündmustena. Näiteks mulle tuli meelde see, et eile käisime kinos JÄLLE ja vaatasime filmi Horrible Bosses, mida ma ka soovitann kõigile. Peale seda suundusime taksoga koju, kell oli mingi 12 öösel. Jõudes maja ette, nägime, et maja ees on kiirabi ja politsei, mõtlesime et mis nüüd lahti, kuna nägime et naabrid ja meie pere rahvas on ühes kambas ja arutavad millegi üle, hiljem kui nägime Carlost, sii ta ütles, et siin samas tänava peal oldi röövitud ühte naist, kellel löödi välja ka üks hammas. Kõige veidram on see, et naisele tungisid kallale 3 meest, kes tahtsid temalt ära võtta käekottti, no mina ei saa aru, miks see kuradi hammas tal välja oli vaja lüüa? Igastahes üks mees saadi kätte ja teine leiti täna päeval, politsei käis ka meil ukse taga ja ütles, et üks mees nendets tahetakse kinni panna vähemalt 20 aastaks, kuna ta on ka varem palju röövimisi korda saatnud. Niiet emad/isad, te ei pea meie pärats muretsema, sest pätid on nüüd kinni :D!
Kuna ma varem juba tekstis mainisin, et ikka mõeldakse, et USA on mitmete võimaluste maa ning siin on piima ja pudrumäed, siis tegelikult päris nii ikka ei ole, näiteks meiemeelest siin oleks hea elu ainult rikkuritel, kuna teenused on siin väga kallid võrreldes Eestiga. Rääkides teenustest, siis näiteks ühele lapsele lasteaias käimine maksab kuus Eesti rahas 8000 krooni, juuksuris kõige tavalisem soeng naisele maksab 1000 krooni, siis näiteks loomaarsti juures ainult läbivaatus maksab 4000 krooni, hambaarst pidi ka olema ülikirves, aga kuna hind täpselt meeles ei ole siis ei hakka ka mingit summat siia kirjutama, aga see vist ulatus umbes kuskile 20 tuhande kanti... . Siis näiteks kui sa sünnitad lapse, pead sa maksma meeletuid summasi (umbes 150 000 krooni) ja siin sellist asja pole nagu emapuhkus või lapsetoetusraha. Üldse kui sa oled puhkusel, ei maksta sulle mitte mingit raha. Vot nii on lood! :)

Okei selleks korraks siis lõpetame, tsauu ja tervitused kõigile!!

Monday, July 4, 2011

Jesss vähemalt üks meist sai tööle!! $$$$$$

Pole nüüd küll mitu päeva kirjutanud aga põhjus on ilmselt selles, et pole midagi väga meeleolukat korda saatnud ja niisama jama on ka igav kirjutada. Kuid peamised tegevused mida teinud oleme, on olnud töö otsimine ning lõpuks kandis see ka vilja. Nimelt sain ma (erx) ühte autopesulasse tööle, see ei ole lihtsalt pesula kus päevas külastab paar autot vaid väga-väga hõivatud pesula. Näiteks esimesel tööpäeval oli autode rivi lõputu ehk koguaeg tuli autosid juurde ja rivi lihtsalt ei lõppenud ära - rivi lõppes alles tööpäeva lõpus kell 7 õhtul. Mõni päev pidavat seda pesulat tunnis külastama 80 autot, mis tähendab et ühe auto peale peab kuluma alla ühe minuti. Esimesel tööpäeval külastas näiteks üle 400 auto.Tööpäev kestab 8.00 - 19.00 ning minu tööks on siis tolmuimejaga autod seest puhtaks teha. Töö on ausalt öeldes väga raske ning 11-tunnise tööpäeva sisse mahub ainult üks paus mis kestab 15minutit, ülejäänud ajast tuleb seista püsti ja tolmuimeja käes. Autode kohapealt on ka üks uhkem kui teine - Maseratid, Porsched, Hummerid ja kõik ülejäänud kõrgema klassi autod on esindatud.
Seltskond kes seal töötab koos minuga on sama värviline nagu vikerkaar rahvuste poolest. Nii võib öelda kuna seal töötab selliseid rahvuseid nagu - Jordaania, Kolumbia, Honduras, Nicaragua, EEEEESTI, Aafrika mingi riik, Türgi.
Palk on niru töö kohta mis teebki asja halvaks ja juba peale paari päeva plaanin sealt varsti ära tulla kuna pole väärt, palgaks on ~7$ + tip ning need sendid mis autost leian kuskilt istme alt (võib endale võtta). Autodest leiab ka igasugu huvitavaid asju, küll leiab väga-väga suvalistest kohtadest lõhnaõlisid, iphone, ipode, ehteid jne.
Aga aitab tööst, sellest räägime siis uuesti kui sealt ära olen tulnud.
Kuid kui mina olen tööl olnud, siis Kristel on üritanud ka omale tööd otsida ja niisama lebotanud. Näiteks üks päev käis ta Monsa sõbrannaga (Kaie) rannas ja niisama tsillimas. Kaie on lapsehoida ja juba 12-aastat siin olnud. Päev enne randa minekut Kristel ööbis Kaie perekonna majas mis pidi olema räige loss, ülipalju tubasid, ülisuur maja ning samuti ülikallis mis pidi maksma ikka väga mitu miljonit dollarit. Ehk siis see kodu on küll ülivõrdes. Randa minek oli neil jube olnud kuna liiklus oli hullumeelne ja sõit kestis sinna mitu tundi ummikute tõttu. Ööse, kui Kristel koju jõudis läksime kinno Bad Teacherit vaatama, kinoseans hakkas mingi kell 12 ja lõppes mingi pool 2, peale seda kahjuks ei liikunud enam ühtegi taksot ja pidime koju seiklema jala...õnneks tulid Monsa ja Kaie just peolt ja korjasid meid tee peale peale! Muideks meil sai 2.juulil pool aastat! :)
Pühapäeval käisime Kaie ja Monsaga ühes outlet kaubandukeskuse, kuna oli vaba päev enamustel inimestel ja ilm halb ehk randa ei läinud inimesed siis oli see kaubanduskeskus paksult rahvast täis, niipalju rahvast pole kunagi varem kuskil kaubanduskeskuses mina näinud ja see oli lihtsalt metsik (kahjuks kaamerat kaasas polnud ja pilte pole), mõnes poes oli järjekord kukil 50-100m jne. Kohtasime isegi seal kahte eestlast koos nende kahe lapsega. Aga kaubandukeskus ise oli väga suur ja poode tohutult ning hinnad väga odavad. Näiteks Tommy Hilfigeri sviiter mis Eestis maksab üle 1tuhande maksis seal 30$ ja triiksärgid 19$.
 Natukene üldisemat teemat ka, räägin näiteks ameeriklastest. Üks komme mis neil on, on see et kui nad tere ütlevad siis kohe küsivad ka, et kuidas sul läheb. Alguses tundus see vägev, et nii viisakad aga tegelt neid ei huvita absoluutselt see kuidas sul läheb vaid lihtsalt see on nagu viisakus reegel või kohustus..täpselt nagu tere ütlemine. Nad isegi ei kuula mida sa vastad, kui vastad et läheb halvasti ütlevad nad ikka selle peale -"good".
Kui kedagi huvitab mida veel plaanime teha siin USA's peale töö ja niisama puhkamise siis võib öelda, et kui materiaalne olukord on kindlustatud ja korralikult sisseelatud siis on igasugu plaane. Näiteks kontserte on siin väga vägevad juulis ja augustis - Britney Spears & Nicki Minaj, Wiz Khalifa, Rihanna, U2. Britney kontserdile tahame kindlalt minna. Siis plaanime veel minna augusti kuus, kui võimalik Miamisse ning tsekkida see koht ka üle ning nüüd juba lähiajal tahaks lõpuks ära käia New Yorgis kuhu plaanime jääda mitmeks päevaks. New york asub küll üsna lähedal, et siit rongiga kuskil 1.5h tundi sõita aga jah tahaks korralikult seda linna näha ja pole mõtet niisama paariks tunniks minna vaatama vaid korralik ring ära teha seal.
Kristel tahtis veel ekstra öelda, et ta igatseb väga väga oma sõpru ja perekonda, ning ta tervitab neid kõiki!!
Praeguseks, aga aitab ja eks me ürita ikka tihedamini ka kirjutada!! :) tssau!